Vapramäe ja Veski tänav
Vapramäe ja Veski tänavad hakkasid kujunema 1925 aastal, kui riigimetsast väljamõõdetud krunte hakati rentima Tartu ärimeestele, arstidele, advokaatidele, vabrikantidele, õppejõududele. Sellest ajast pärineb 6 ehitismälestisena kaitse all olevat juugendlikhistoristlikku elamut, lisaks mälestistele on Vapramäe tänaval mitmeid mälestistega samas võtmes projekteeritud ja ehitatud hooneid.
Vapramäe 24, ehitismälestis
20.s. I v. ehitatud Elva-Peedu
aedlinnaarhitektuuri iseloomulik näide. Mälestise tunnuseks on elamu autentsena
säilinud välisilme ja terviklikult säilinud algupärased fassaadidetailid, sh.
originaalaknad, aknaluugid, samuti elamu ruumistruktuur, ehituskonstruktsioonid
ja säilinud algupärased interjöörielemendid.
Väike kahekorruseline puitelamu,
millel murdkelpkatus, esiküljel kahekorruseline veranda, millel aknad tiheda,
dekoratiivse raamistusega. Hoonel on algupärane vormkivikatus, fassaadipinnad
kujundatud vaheldumisi rõhtsa ja vertikaalse profileeritud voodrilaudisega,
stiilse kujundusega aknapiirded ja luugid. Sissepääs koos puitsambale toetuva
eeskojaga asub hooviküljel.
Vapramäe 22, ehitismälestis
20.s. I v. ehitatud Elva-Peedu
aedlinnaarhitektuuri iseloomulik näide. Mälestise tunnuseks on elamu autentsena
säilinud välisilme ja terviklikult säilinud algupärased fassaadidetailid, sh.
originaalaknad, aknaluugid, samuti elamu ruumistruktuur, ehituskonstruktsioonid
ja säilinud algupärased interjöörielemendid.
Väike kahekorruseline puitelamu,
millel murdkelpkatus, esiküljel kahekorruseline veranda, millel aknad tiheda,
dekoratiivse raamistusega. Hoonel on algupärane vormkivikatus, fassaadipinnad
kujundatud vaheldumisi rõhtsa ja vertikaalse profileeritud voodrilaudisega,
stiilse kujundusega aknapiirded ja luugid. Sissepääs koos puitsambale toetuva
eeskojaga asub hooviküljel.
Veski 16, ehitismälestis
Elamu on ehtatud 1920.-1930.
aastatel. Tegemist on pooleteist korruselise viilkatusega elamuga. Hoone
fassaadid on kaetud rõhtlaudvoodriga, külgfassaadil paikneb kelbaga katuseuuk
ja ühekorruseline veranda. Aknad on algupärased, 1920. aastatele iseloomuliku
5- osalise ruudujaotusega. Hoone asub laskuval reljeefil, tal on kõrge sokliga
keldrikorrus.
Vapramäe 9/11/13, ehitismälestised
Juugendlik puitvilla, mis stiilijärgiva teenijatemaja ja kõrghaljastatud krundiga moodustab ajastutruu ansambli.
Omaaegse kirjanduselu kontekstis on hoone keskse tähtsusega, sest algselt suvemajana kasutuses olnud villa kujunes paljude tuntud kultuuritegelaste suvitus- ja töökohaks ning koduks.
Silmapaistev näide, mis on säilinud algse mahu, välisilme ja suures osas algse sisekujundusega ning omab olulist rolli eesti kultuuriajaloos.
Tegu on 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses ehitatud juugendliku puitvillaga. Ruumistruktuur on üldjoontes püsinud muutumatuna ning interjöör on säilinud algupärasena. Erandiks on teise korruse vasak tiib, kus on säilinud stiilipuhas interjöör nõukogude perioodist, mis on ilmekas näide kunagisest maitse-eelistusest.
Täpne ehitusaeg on teadmata, kuid tõenäoliselt rajati kogu suvituskompleks 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses, sest just 1925. aastal hakati Peedul riigimetsast väljamõõdetud suvilakrunte rentima Tartu ärimeestele, arstidele, advokaatidele, vabrikantidele, õppejõududele jt.
u 1930 – 1940. aastad – Oskar Alliku suvila
1940. aastad – 1940. aastate lõpp- kindla funktsioonita
1940. aastate lõpp või 1950. aastate algus – 1991 – Kirjanike Loominguline Maja. Jõuka pankuri villa kujunes paljude kirjanike armastatud suvituskohaks ja koduks. Nii peahoonet, teenijatemaja, kui sauna, kasutati aastaringselt elamiseks. Kuuekümnendatel aastatel elas teenijatemajas ka arvukalt Tartu Ülikooli tudengeid.
1991 – hoone tagastatakse omaniku ainsale järeltulijale – Oskar Alliku pojale Friedrich Fred Raimond Allikule. Kirjanikud kolivad välja ja hooned jäävad tühjaks.
2004 – Tartu Ülikoolile väljastatakse pärimisõiguse tunnistus. Funktsioon puudub, hooned lagunevad.
2010, 3.oktoober- sõlmitakse ostu. müügileping Tartu Ülikooli ja MTÜ Laste Ravikodu Seltsi vahel.
Vapramäe 21 ja Vapramäe 25
Vapramäe 21 ja Vapramäe 25 on projekteeritud ja ehitatud ehitismälestistega samas võtmes ning ilmselt langeb nende ehitusaeg ka 1920- 1930 aastatesse.
Vapramäe 21 on ehitatud 1936.
Vapramäe 8
Vapramäe 8 on 1937 ehitatud funktsionalismist lähtuv elamu,
millel uued ühekordsete raamidega puitaknad.
Vapramäe 15
Vapramäe 15 on ehitatud endise Tartu Ülikooli metsandusprofessori Oskar Danieli poolt. Oskar Daniel (1874- 1945) oli Tartu Ülikooli metsaosakonna õppejõud (aastast 1938 metsakorralduse erakorraline professor) ja metsakasvatuse kabineti juhataja. Emigreerus 1944 aastal Saksamaale, kus töötas Eberswalde metsaakadeemias külalisõppejõuna.